Karantiiremondihõnguline garantiin
Nüüd kus rahvale on antud “tungivaid soovitusi” ning kehtestatud liikumis- ja kogunemispiiranguid, on valla päästetud asotsiaalmeedia maksustamata sisuloomise taevaväravad. Ja veel kuidas valla päästetud! Oeh … Puhas kuld ja keelemängud.
Alguses hakkas eetrisse imbuma erinevaid soovitusi selle kohta, kuidas valmistuda apokalüptiliseks pandeemiaolukorraks ning milliseid samme astuda, et potentsiaalselt keeleoskamatute zombihipsterite ülestõusuga päädida võiv eriolukord ei viiks hauda kogu “päriseestlaste” sugu, vaid säiliks ikka need va kõige tugevamad, sugujõulisemad ja ehteestlaslikud isendid. Poelettidele paanikahooge vältida püüdes süüdimatult sitapaberikuhilaid ja kätepesuvahendigalloneid kuhjavad mamasitad ning nende sabas kuuspakk näpus ja laudur põues vapralt töntsivad papitod eirasid ennast salgavalt maailmaruumi enda valdusesse ihkavat “Don Coronat” ja seisid sama sirgete selgadega kui nende esivanemad Balti ketis ja hangunud “Perekoolifoorumi” server EENetis. Ilus oli vaadata. Silm puhkas, teine tõmbles … Ilus oled, ilus oled poejärjekord sa!
Siis tulid uudised eriolukorra väljakuulutamisest ja kõlavalt hakati nõudma, et sulgeda tuleb kõik, mida vähegi kinni saab toppida (erootikapoodide karastunud müüjad ei lasknud ajal raisku minna ning asusid ohte trotsides sekslelude avausi kummiliimiga täitma) ning maandada kõik, mis maandamist vajab või talub (vaatamata rohketele protestidele nii asotsiaalmeedias kui ka päriselulises õueinforuumis, asus ennastsalgavalt ja stahhaanovlikke ületusi lubades ning Justamendi surematu kauamängiva “Vanale Vasjale” võimsa laulujoru saatel kõrgepingeliinidega maadlema elektrik Vassili). Mõne aja möödudes oli ka riigi juhtkonna ladvik asjaga päri ning operatiivsete otsuste tulemusel jõuti olukorrani, kus Postimees pidi Poola Vabariigile meenutama, et juba Laidoner tahtis poola naisi ja Tallink pani “Noa laevana” haigete ja veel haigestumata kodanike lohutuseks nende poole teele parvlaeva “Romantika”. Kas laeval ka romantikaks läks ei oska ma öelda, aga üks mis on kindel – rahvas nõudis kõrisõlmede katkemise äärel riigiisade ja emade käest “kindlat karantiid”, et asi läheb paremaks, mitte lennartmerilikult tuleviku väetise rada. Karantiid polnud riigijuhtidel aga anda, kuna Õigekeelsussõnaraamatu värskeim trükk sai kantselei bürokraatide näpuka tõttu mingil põhjusel Keeleinspektsiooni garantiiremonti saadetud.
Ja nii soovitatigi sisse viia üleriigiline “garantiin” – esialgu mõistagi omaalagatuslikult, sest pole veel ajaloos leidunud seda saksa, kes eestlase sitkust murraks ja visadust väänaks. Esmakannatajateks osutusid sedakorda aga lapsevanemad, kes taaskord pidid tõdema, et õpetajad on üks “vaimult ja kehalt” haigete inimeste punt, kes muud ei teegi, kui päevad läbi koormab nende väeteid latsekesi igasugu sodiga alustades kodustest töödest ja lõpetades kuradi luuletuste pähe tuupimise ja nutiajastul juba täiesti iganenud korrutustabeli õppimisega. Varem olevat elu kergem olnud, siis pidid need kuradi sadistist pedagoogid kogu seda jama ise taluma, sest olid enamuse ajast ise lastega samas ruumis kinni. Nüüd aga tuli katk juba koduõuele ja ees seisis järjepidev ning armutu võitlus haridusmaastiku mõttetuse vastu. Kergemaid obadusi said ka jõusaali jõmmid ja laundžipipid. Esimesed ei lasknud päid norgu ning asusid topeltkreatiinikoguste ja hobusevalgupulbridooside abil kodudes igapäevaselt mööblit ümber tõstma, järgides seejures traditsiooniks kujunenud kolm korda kaksteist seeriaid. Pipikestel aga tuli kohanemine raskemalt, sest enne kui üks postindustriaalparkettmakettdisainiinsener ei muutnud sitapaberiselfisid ja etanoolienekaid trendikateks ei olnud asotsiaalmeedias ju midagi jagada. Nüüd on nad aga ilusti jalad alla saanud ning tipivad etanooliuimaselt paberirullid kaelakeedena kaelas mööblikuhilate vahel ning on väetitel jõmmidel kogu aeg jalus.
Leidus muidugi ka neid, kes kogu seda komejanti muigel suil kõrvalt vaatasid ning omaette eneseteadlikult Õigekeelsusõnaraamatut paitasid. Sai seda ju nii haridus- kui ka enesekaitsevajaduste rahuldamiseks kasutada. Nemad juba teadsid, et tehku see viirus mis ta teeb – tulevikus ei saa murda keeleoskajate armeed!