Särgivarjus nibudest, multikultuursest pulmast ja “teadlikust hingamisest”

Ei jõudnud Igori poolt lahti tehtud tšakrad veel sulgemise peale mõtlemagi hakata, kui juba kärgatas kui välk selgest taevast järgmine sensuaalse alatooniga ühiskondlik pahameelelaviin asotsiaalmeedias. Päevavalgele on kistud aegade algusest kiivalt ignorantsuse halli seina ja tabupimeduse taga kükitanud tänapäevast lumehelbekeste maailmapilti kildudeks lajatav saladus, mis oma olemuselt nii robustne, et tõotab kogu senini eksisteerinud naiste riietumiskommetega seonduva arusaamismudeli pihuks ja põrmuks teha. Hoiatan ette, järgnev ei ole nõrganärvilistele. Enne kui edasi loed küsi endalt “kas olen sama haige kui see kiilaspäine sodigeneraator, kes selle teksti oma tumedaimatest ajusoppidest ilmavalguse kätte tiris?” Kui leiad, et vastus on “jah” või siis lihtsalt saavutad oma aju alalhoiuinstinktiga konsensuse, et “põdeda pole miskit, ma olen juba infitseeritud” siis here goes the neighbourhood!

Uskuge või mitte, vastupidiselt AROPi titte kandvale Eesti hiphopile, on meie riigis naisolendeid kes ei kanna rinnahoidjaid! (Kodumaa avarustes levivates altKeeltes tuntud ka kui “kopsuprillid”). Jalustrabav või mis?! Ja mis kõige hullem, rahvast ajab kettasse mitte niivõrd fakt sellest, et metodoloogiliselt mõõdetav osa naispopulatsioonist (seejuures on esindatud ka laiahaardeline vanusespekter) ei kata oma eenduvaid kehakumerusi vaid see, et teatud juhtudel (mis on samuti füsioloogiliste eripärade kirjeldamisel kasutatavate meetoditega selgitatavad) esineb olukordi, kus naisisendite eenduvate kehaosade tipud jäigastuvad ja toovad endaga kaasa märgatava diskomfortsuse tunde kõigis neis ümbritsevates olendites, kes juhtuvad ühel või teisel põhjusel eelmainitud kehapiirkonda nägemisorganite okulaaridega väisama. Maakeli öeldes on tekkinud liikumine (või liikumis alge) kelle arvates on riietuse alt “välja paistvad” (loogika on muidugi tugev …) “kikkis” rinnanibud esteetiliselt jälkustunnet tekitavad ja naised peaks kiiremas korras oma riietuskombed ülevaatama, et uus ja õõvastav trend ajastule kohase lõpu leiaks.

Kak vam problemka? Minu kaherealine “estosibula” ajukene jooksis ikka korralikult lühisesse. Alles see oli, kus kisati täiest kõrist, et igasugune naiste keha asjatu katmise ja varjamise nõudmine on diskrimineeriv, naisi alandav ja ahistav. Prantsusmaal võeti isegi eriseadus vastu, mis lubas riigil trahvida kõiki naisi, kes ennast liiast katma kippusid. Trummipõrina ja sõjasarvede saatel tuiskas multikultuurse maailma ja võrdõiguslikkuse eest võitlev vabadustearmee lahingusse “ajalooliste iganditega” mis uues muutuvas maailmaruumis enam kohta ei oma. Ja nüüd siis selline pöördepunkt! Ja jälle topeltstandardid – sihikul on ainult naised! Aga miks me siis ei räägi ka meestest, kes palava ilmaga otsustavad oma “väikemehe” ja tema kahe koheva sõbra ventileerimise huvides lahkuda oma kodusest kindlusest aluspüksteta? Kuidas küll on vaatepilt mehiselt higisest kuid õhutusotstarbel katmata tagapraost, mis püksivärvli vahelt meelalt välja piilub kuidagi parem või “esteetilisem” kui naisterahva, olgu nad siis jäigastunud või mitte, riidega kaetud rinnanibud? Kui juba asi ette võtta, siis süsteemselt ja kõikehõlmavalt. Lahinguid tuleb pidada mõlemal soorindel ja vajadusel tõmmata peale hävituslik turmtuli!

Siinkohal olen ma valmis panustama ka omapoolsed “kaks kopikat” lahendustekasti. Järgides ühiskondlikult kinnistunud tava, kus teatud probleemidele reageerimiseks on rahva sotsiaalsele survele järele andes riigi poolt tekitatud probleemkohti hõlmava administratiivse ja sanktsioneeriva võimuga ametiasutusi, teen ettepaneku lahendada ka antud “karjuv ebaõiglus” asjakohase menetlusasutuse rajamisega. Just nii daamid ja härrad! Seltsimehed ja vandeseltslased! Poisid ja tüdrukud! Meile kõigile tuleks kasuks, kui Eesti Vabariigi sajandal sünnijärgsel aastal tekiks meie armsa kodumaa riigiaparaati uus teenistusüksus – RINNAINSPEKTSIOON!

Ja jah – te lugesite õigesti – Rinnainspektsioon! (Mida saaks maakeeli mugandatult tituleerida ka “tissimendiks”). Uus ametiasutus saaks endale laiahaardelise pädevuse teostada nii süstematiseeritud- kui ka pistelist rinnakontrolli tagamaks igasuguse omavolilise ja ebavajaliku rinnapiirkonna katmata jätmise ennetamise ning vajadusel viiks läbi ka menetlustoiminguid inspektsiooni poolt koostatud ettekirjutuste rikkujate suhtes. Kohtusüsteemi liigse koormamise vältimiseks pakun samuti välja rahvalike RINNATRIBUNALIDE (maakeeli “tissikohtud”) loomise, kus oma ala eksperdid leiaks rakendust ettekirjutuste tõlgendajatena. (Potentsiaalseteks  tribunalipingi täitjateks oleks nt Vändra-Aveli, Seksi-Kristi ja Dressi-Toivo.) Peagi oleksime maailmas ühiskondliku esteetilisuse ja kõlblustunde ülalhoidjatena kindlalt “esirinnas”.

Isiklikult olen kohesel peale vastava inspektsiooni loomist nõus loobuma muudest tööülesannetest (vajadusel ka enda majandusliku seisu kahjuks; ühiskondliku kaitse tagamine peab tulema enne materiaalset omakasu) ja kandideerima uue ametkonna ridadesse. Täpselt nii kallid sõbrad – olen nõus hakkama RINNAINSPEKTORIKS (ehk siis “tissimendiks”). Mõistan, et olen avaldanud valmidust siseneda äärmiselt ohtlikule ja väljakutseid loovale pärusmaale, kuid olge mureta – hirm on see, mis mehe araks teeb! Mina aga enda õnneks ja kohati ka rõõmuks risti ette ei löö – rindu ma ei karda! (Vajadusel olen nõus toimetama kohustusterohkes ametis poole kohaga, kui peaks tekkima probleeme algusest peale adekvaatse riigipoolse finantseeringu tagamisega. Mõistan, et julgeolekusektori rahastamise prioriteedid ei muutu üleöö ja tuleb anda aega atra seada. Aga järjekindluse ja tubli tööga saame me kontrolli alla mitte ainult jäigad nibud, vaid ka nendega kaasnevad rinnad ja muud kehaosad). Elik olen nõus rindu ka tasuta inspekteerima, kui on tagatud riigipoolne sekundaarsete hüvede süsteem, mis kompenseerib palgata töö. (Alustuseks piisab töötõendist ja riigipoolsest sunniõiguse delegeerimisest. Küll ajapikku uuesti läbiräägime, kui lisahüved vajalikuks peaksid muutuma.) Seega! Kõik kes valmis kampa lööma andke endast märku! Mida suurem osa struktuuriüksusest enneaegselt täidetud saab, seda lihtsam saab olema valitseva kliki veenmine, et ühiskond vajab kaitset ja rinnad vajavad inspekteerimist!

Eelnevalt väljatoodud mure varjus on aga kallil kodumaal paraku täiesti märkamatuks jäänud peagi enda selja taga Euroopa Liidu ukse sulgeva Ühendkuningriigi kuninglikku pere tabanud šokk. Nimelt otsustas sõjaveteranist kroonprints oma pulmapäeval lähtuda tulevase abikaasa soovidest ja pulmad korraldati “ebatavalises” võtmes. Vähe sellest, et sinivereline peig julges pruudile sosistada, et tal on erakordselt vedanud (selle asemel, et ausalt küsida, kas piiga ikka mõistab kui valesid valikuid ta elus tegelikult teinud on), viis paaripanemise tseremoonia läbi mittebritiliku nahavärviga preester (kui just seda va laialdast koloniseerimistetulva mitte arvestada), esines gospelkoor ja oh õudust – pulmakülaliste hulgas oli isikuid, kes on globaalse üldsuse silmis rohkem tuntud, kui terve ühendkuningriik ja selle kuningapere kokku ajalooliselt kunagi olnud on. (Probleemseimad näited on David Beckham ja Oprah Winfrey, kes oleks pidanud sündsuse reegleid järgides kogu karnevali sarnaselt maailma enamusega telekast vaatama, mitte pulma kohale ilmuma ja sellega ürituse kui sellise olemust moondama.) Nagu ütleks selle peale Brexiti pooldajad – assa raisk, milline värdjas need neegrid meie kirikusse lasi?!

Kogu eelnevast tuleneva šoki leevendamiseks jagan ma teiega lõpetuseks ühte kommertskuulutust, mis mulle Lõustaraamatu avarustes näkku kargas. (Ja ei, see ei ole see glanduaarne “laseme ühiselt mataeksami üle!” ja lähme Macdonalds’isse tulevase tööandja poolt pakutavate töötingimustega tutvuma.) Nimelt sain ma teada, et meie maale on suvel saabumas “teadliku hingamise meister” kes viib läbi seminari oma “teadlikkuse” jagamiseks. Iseenesest on see ju igati tore. Oli juba ammu aeg hakata teadlikult hingama, mitte olla kammitsetud füsioloogilistest vajadustest ja keha orjastavatest omadustest. Omaltpoolt leian, et selliseid teadlikke hingajaid on rohkem kui üks – ja enamus neist on ka meistrid. Näiteks on minu meelest meistristaatust väärt iga inimolend, kes Guantanamo laagris viibides waterboardingu (näo katmine riideesemega eesmärgiga järgneval vee näopiirkonda valamisel tekitada uppumislähedane tunne) üle elas ja selle käigus teadlikult ka hingata üritas. Seega, kui leiate, et olete seni tarbinud hapnikku loomaliku jäärapäisusega ilma, et oleks kordagi “teadlikult” ühtegi hingetõmmet teinud, siis see koolitus on teile. Mida rohkem me “teadlikud” oleme, seda kiiremini leitakse uusi viise meie lõbustamiseks.

Seega polegi siis muud kui rõõmusta, rind aitab aega veeta!