Tema on kuulus, mitte tema valed

Oh millal saaks kord, ma kuulsusena, õigussüsteemi üle tooli seljatoe upakile ajada Kobe Bryant style … Ja seda veel nii glamuurselt, et süüdistaja mind sellejuures veel aitaks. Midagi pole kosta. Mõisaproua olla on uhke ja hää – valeta, sarja, kinni ei läe.

Miks peakski pööblit huvitama, mida glamuuridiivad suunurkade vahutades asotsiaalmeedias välja ajavad. Eriti, kui nad tõe selgumisel suunurgad harjumusest graatsiliselt puhtaks pühivad ja miljonidollarinaeratuse saatel kelmikalt “I’m sorry hon! I’ll go slow next time 😚” sosistavad. Ja kohe hakkab kergem. Vähemalt hetkeks, korraks, kuniks mõistad, et sulle tuldi näkku, mitte sina ei tulnud … Sina neelad, tema meelalt irvitab. Badabing! Kumb nüüd valgukanalisatsioon on!

Siit sulle õppetund poju. Iga kirev raam ei vääri veel tagavedu koju. Vahest on targem võtta mõni “ront”. Ta on vähemalt aus, meelalt agar ja paindlikult graatsiline justkui taigen mille kokku seganud “Eesti Parim Pagar” mitte suvaline jahuboy tont.

Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina. Kurb on selle juures see, et paljud meist peavad pikka aega enne seda veel lollidena elama, kuna pole meil ei feimi, pihve ega poliitikutest abikassasid. Kui oled Kalle Luunjast, siis on sinu tegude suhtes avalik huvi suurem, kui King Kongi šlong. Kui oled aga “glämmidiiva”, kes omab tutvusi kohtades, kuhu enamiku kehad kunagi ei satu, siis avalik huvi puudub, sest avalikkus juba teab, et sulle on rohkem lubatud.

Pärisorjuse meie kunagised peremehed küll kaotasid. Aga tõsiasi jääb, et sa võid ju orja vabaks lasta, aga tema sisemine orjuseiha ei kao. Tänapäeva Mats saab mõisahoovis omadelt peksa, sest on liiga tubli mees ja ei adu, et mütsi pähejätmine on out. Mõisahoov on paisunud riigi laiuseks ja parunid ei istu enam tõllas, ega ripu ka võllas. Nad mudivad asotsiaalmeedias suunda, aegajalt oma jalge ees lömitavatele “vaimult” orjade karjale pilke heites ja oma kubemepiirkonnast glitterpuru aplalt lahtiste suudega nägudele pühkides.

“Õigusriik ae, ae!” hõikas mõisapipi telesilla vahendusel. “Jah mu käskijanna?” mökutas Õigusriik. “Tõmba pea vöökohast allapoole ja kahma kahe suupolega!”