Vajame kvaliteetdopingut mitte mingit kukesuppi!

No tere talv! Ei jõudnud meie vaene rahvas “suurest vakrapesksust” toibumagi hakata, kui justkui välk selgest taevast tabas teda uus potentsiaalne surmasüst – suusakoondise kepiässad on jälle aineid teinud! Ja mis veelgi hullem – sedakorda viidi kaks tükki lausa platele. Ei kuku see süstal ikka veenist kaugemale. Veri on paksem kui vesi. Ja ei saakski ju muud moodi kui pereringis. Tõde on see, et isa sõna on õigus.

Aga no kuulge! Kuidas saab siis nii, et väidetavalt massiivse dopingutarbimise peale ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat tulemust ette näidata. Kui ikka juba süsteemi lüpsta, siis resultatiivselt. Niisama pole mõtet tilliga hernepõllule vehkima minna. Tõsi ta on, et parem peenike pihus, kui sekslelu katusel – aga no tere tore, kui palju siis peaksid need libestusleelotajad seda ainet endale sisse saama, et asi edenema hakkaks? See asi hakkab juba avangardihõngulist filigraanfarssi meenutama. Protsess käib – resultaati aga pole!

Nõme lugu muidugi, et patsaanid plate peale pandi. Otseselt ju keegi nende tegevuse läbi kannatada ei saanud. Oleks võinud ka koduaresti või asukohast lahkumise keeluga piirduda. Aga noh – ornung peab majas olema! Vähemalt on teada kus poisid on – kindlas kohas, sooja kõhutäie võrra rikkamad ja riigi kulul tervist parandamas. Väike spartalik element kulub igas spordilaagris ära. Olgu siis tegu Tagatuka maleva või maailmakarikaetapiga. Sport on teema! Me kõik teps mitte ei tee seda.

Aga kõik on veel ees, vapper kemikaalimees! Nüüd saab jälle vastutuseveskid vurisema vändata ja näpuga näitama hakata. Kes tegi mida, millega ja miks ning mis oli sellest kasu rahvamajanduse koguprodukti hüppelise languse lõpetamisele. Näiteks Suusaliidu peasekretär andis juba meediaruumi vahendusel teada, et sportlaste eest vastutab koondise peatreener ja tema ei tea asjast midagi. Tema oli üldse paugu otsas kui puu käis. Hea, et ise pääses – muidu oleks koos teistega v gostjah u kuma.

Sportlastelt ei saa veel midagi küsida, nemad on luku ja riivi taga kindlalt hoiustatud. Nagu kukeseenehoidised maavanaema sahvris. Ja politseigi ei kiirusta asjaga. Uurivad, puurivad ja küll siis ütlevad, kui aeg küps on. Ega siis sellises ajas tihka rutakaid otsuseid teha. Muidu on pärast silmad häbi ja suu sitikaid täis ja seleta siis, et tahsime, et oleks parem aga välja kukkus nagu alati.

Ja no muidugi sellest ei räägi keegi midagi, et kuidas üks ja sama arst kogu aeg kuskil askeldab ilma, et keegi tema tegevusele tõsisemaid piiranguid seaks. Siinkohal teengi ma üleskutse tulevikus keelduda antud tegelase teenuse tarbimisest. Inimkatsed on edukalt tõestanud, et tema poolt pakutavad ained arendavad ainult tema pangaarvet, mitte aga sportlaste professionaalseid saavutusi. Ja üldse on tal teenusepakkujana väärarusaam kliendi positsioonist dopingutoitumisahelas. Mees! Kui müüd aineid, siis peavad nad klienti innustama juurde tahtma, mitte higimull otsaees oma enesetapukavatsusi kontrolli alla saama, kuna nühitud on nahk ja nühitud on nälg, aga järele on jäänud vaid jalajälg.

Paistab, et suusapoistel oleks vaja kiirkursust hinna/kvaliteedi suhestumisest. Kui teed normaalselt aineid ja mingi hetk näed, et tulemust ei ole, siis küsi kas uusi aineid või uut tarnijat. Kujutate te endale ette, et mõni fentanüüli või “Krokodilli” diiler kaua äris püsiks, kui tema kraam oleks sama lahja nagu need droogid, mis meie suusatajad endale sisse sõid? Mina küll mitte. Selliste tänavakoerte elu oleks sama üürike, kui Martin Repinski ministrikarjäär. Nad tehtaks sinna samasse tänavanurgale tšeburaškadeks veel enne, kui Gennadi oma lõõtsamängu alustadagi jõuab.

Kvaliteeti, kvaliteeti, kvaliteeti! Kukesuppi ei ole meile vaja. Oleme juba söönud. Ei kõlvanud teine, liialt läila ja lögane. Teen üleskutse asutada riiklikul tasandil Dopingu Kvaliteedi Järelevalve Voliniku Ametkond, mis kaasaks erivaldkondade eksperdid kvaliteetse kraami väljatöötamiseks, annustamiseks ja järelmõjude kontrolliks. Kui Tervise Arengu Instituut aitab noori nende aineid targalt tarbida, siis sarnane institutsioon peaks olema ka spordis. Ühendagem jõud ja ulatagem käed! Appi meil tulgu taevased väed! Et Eesti spordi teine aastasada tuleks sama tulemusterohke, kui taskuvarga suveöö Odessa tänavatel. Tulgu ta seda siis ka ainetega või ilma.