Viirus, mis ründab ööpimeduses!

Sügise saabudes on meid taas kimbutama asunud meie vana kamraad “koroonõtš”. Tuiab teine ikka veel mööda ilma ringi nagu hallutsinogeensete seente pohmelust põdev agraar-ambaal Arni. Ei oskagi teist kuidagi muudmoodi sellega aidata, kui et peab vist leppima sellise südika kuid samas siiralt tüütu naabriga.

Kõige hullem selle juures on aga see, et nüüd on riik asunud seda naabrimehe pohmelust ettekäändena kasutama, et vaba riigi vabu inimesi nende lemmiktegevusest eemale hoida. Aga ega selline riik kaua püsi, mis inimesele kärakat keelab!

Kuidas saab üldsegi pähe tulla selline jabur mõte, et öösel saaks kuidagi muud moodi kui ebakaine peaga olla? Oeh! Suisa nutt tikub kurku kui loed neid “selgitusi” ja “põhjendusi”. Nagu oleks selle kevade ja suvega vähe kannatanud juba või?!

Esmalt tulid pedagoogid oma kodutöödelaviini ja õpetustega. Siis hakkas suvi va sunnik oma kuumalainete ja märgumisminutitega närve sööma. Nüüd on sügis käes ja hakkab jälle mingi kanitel pihta! Kaua see väeti Maarjamaa rahvas kannatama peab ahh? Kaabud ei suuda ka kurat omavahel selgusele jõuda kas riigipanka on vaja ja kui on siis mitut. Üks jaurab sotsialismist ja advokaatide palkamisest. Teine lubab luua nii kange reservkorrakaitseüksuse, et pingviinid õpivad suures hirmus lendama ja lendavad najejobiku.

Alanud kooliaasta on niigi juba stressi tekitav, sest kevadised alkohoolimised on siiani veres. Katsu sa kurat sellest õppekavast kaine peaga läbi saada. Õpsidel elu ilus. Ärkad hommikul üles. Segad esimesed koksid. Ja siis hakkad vaatama, mida uut ja huvitavat oma minionidele jälle sinna “e-kooli” üles panna. Aga lapsevanemad ah? Vähe sellest, et pole kunagi nii kaua järjest oma lapsega ühes ruumis olema pidanud, nüüd veel hakka tema kuradi küsimustele vastuseid andma. Ja kui ei oska? Siis on jama majas. Mõnitab ja parastab teine, et oled otu-totu-lotu.

Õnneks oli, on ja jääb kärakas! Või noh eelmise reedeni veel oli … Siis tulid mendid keelama raisk! Loomad, mitte inimolendid, ma ütlen! Kurat see nende asi on, kes ja kui palju joob. Kui kurk kuivab, siis tuleb leotada. Ja üldsegi, kui me nüüd lõpuni ausad oleme – palju asju sa siin maamuna peal kaine peaga ikka viitsid ära teha. No hääletad referendumil abielu kaitseks ja siis lähed kiirelt kõrtsu õnnetu abielu vilju korjama. Kus häda näed laita, seal napsiga aita! Mõni on ehk nii tubli, et viitsib suisa lastega koolitöidki tegema asuda, enne kui esimesed promillid verre viskab, sest matemaatikatunnis antud ülesanne välja arvutada “kullakaevuri piirkiirus alkoholimüügikeelu eelsel tunnil” on kõike muud, kui kainuse test. Ja siis veel seleta lapsele, et kus kuradi kohast see kaevur seda kulda kaevama hakkab, kui Tallinna ja kogu Maarjamaa suurim maavara on jeboniitplokid.

Ei ei ei! Ära tuleb lõpetada see kainuse anastav pealetung. Ja üldsegi, mis kuradi loogika see on, et öösel on koroonõtš nii ekstaasis, et muudkui murrab, aga päeval on vait kui sukk ja isegi otsast ei tilgu. No on alles jutt! Ilmselgelt on ta pohmelusega kordades agressiivsem ja rebib kõike mis liigub. Isegi siis, kui see liikuv ese on endine Postimehe peatoimetaja. Õhtuti on ta ju just malbe ja taltsas. Kärkunn käib ringi. Pliksid panevad hullu. Ja patsaanid on end sellisesse stuuporisse joonud, et süvamerekaevandaminegi ei aita.

Seega seltsimehed – kusun teid üles asuma “kärakakaadidele”! Pits kõigi ja kõik pitsi eest! Sest pole midagi hullemat, kui koroonat põdev kaine. See on juba nagu lasteia lõpupeol moosipurk käes ja kostüüm seljas ringi hüpata ja laste nimesid küsida. Rõlge! Isegi kui joomine maailma ei päästa, siis on suur tõenäosus, et me joomisega päästame maailma meist. Ja see seltsimehed on juba saavutus!